Aasta uue juhtimise all: Tõsised juhtimis- ja finantsprobleemid Vallavaras

Põltsamaa Vallavara OÜ tegevust kontrollinud revisjonikomisjoni aktist avaneb jahmatav ja murettekitav pilt. Ligi 180 000 euro eest investeeringuid ilma nõutud hankemenetluseta, ebaselged rahastamisallikad, ligi 100 000-eurone erinevus töötasufondis, dokumenteerimata juhtimisotsused ja põhjendamata püsikulude kasv. Revisjoni hinnangul pole tegemist üksikute eksimustega, vaid puudustega ettevõtte juhtimis- ja kontrollisüsteemis tervikuna.

Põltsamaa Vallavara OÜ kuulub 100% Põltsamaa vallale ja tema kaudu viiakse ellu ka miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid. Seetõttu ei ole Vallavaras toimuv ühe äriühingu siseasi – küsimus on avaliku raha kasutamises ja omaniku ehk vallavalitsuse järelevalves.

2025. a augustis vabastas uus vallavõim ametist Vallavara senise juhatuse esimehe Egle Oja, peagi lahkus juhatusest ka Indrek Eensalu ning ettevõtte ainsaks juhatuse liikmeks määrati reformierakondlane Terje Trei. Avalikkusele anti sõnum, et just niimoodi “muudetakse juhtimine läbipaistvaks ja saadakse rahaasjad korda”.

Aasta hiljem annab revisjonikomisjoni kontrollakt aga hoopis vastupidise pildi.

180 000 euro eest investeeringuid nõutud hankemenetluseta ja ilma selge rahalise katteta

Revisjon kontrollis muuhulgas Meistritemaja keldrikorruse elektri- ja ehitustöid ning Põltsamaa Muuseumi kihelkonna-teemalise püsinäituse rajamist. Meistritemaja tööde kogumaksumus oli 79 014 eurot ja püsinäituse rajamise kulu revisjoni kontrolli ajal juba üle 100 000 euro ilma käibemaksuta. Mõlema investeeringu puhul tuvastas revisjon, et riigihangete seaduses nõutud hankemenetlust ei olnud läbi viidud, see tähendab, et rahad liikusid lihtsalt “kuidagi sedasi”. Kokku räägime ligikaudu 179 000 eurost avalikust rahast. Ühtlasi puudus ettevõttel kontrolli ajal kinnitatud hankeplaan.

Veelgi enam – revisjonil ei olnud võimalik üheselt tuvastada, millest võetud kohustused kaetakse. Meistritemaja puhul loodab juhatus vähemalt 50% ulatuses valla täiendavale toetusele, kuigi vastavat otsust tehtud ei ole. Püsinäituse puhul on aga ette ära kulutatud muu hulgas tulevaste aastate muuseumi tegevustoetusted koguni kümne aasta jooksul.

Avaliku raha puhul peaks järjekord olema lihtne: esmalt peab olema selge, mida tehakse, kui palju see maksab ja kust tuleb raha. Alles seejärel leitakse tellija ja võetakse kohustus.

Töötasufondis ligi 100 000 euro suurune erinevus

Probleemid ei piirdu investeeringutega. Valla eelarverakenduses oli Vallavara 2026. a töötasufond koos tööjõumaksudega 303 574 eurot, ettevõtte esitatud struktuuri järgi aga 397 546 eurot. Erinevus on 94 000 eurot. Lisaks jäi ebaselgeks, millistest allikatest kaetakse 160 729 euro ulatuses tööjõukulusid.

Juhatuse liige selgitas komisjonile, et ettevõte ei kasuta eelarve planeerimisel VeeRa andmeid, vaid ettevõttesisest metoodikat. Revisjonikomisjonil ei olnud võimalik seda metoodikat kontrollida. Nii tekkis olukord, kus komisjon ei saanud selget vastust isegi küsimusele, millist eelarvet ettevõtte juhtimisel tegelikult aluseks võetakse ja kuidas selle täitmist jälgitakse.

Lisaks puudusid mitmel ametikohal ametijuhendid, registris olevad töökoormused ei vastanud kinnitatud struktuurile ning revisjonikomisjonile ei võimaldatud tutvuda kõigi töö- ja käsunduslepingutega.

Kokku räägime juba ligikaudu 275 000 eurost– ca 180 000 eurot investeeringuid ning ligi 94 000 euro suurune erinevus tööjõukuludes –, mille puhul ei olnud revisjoni käigus võimalik tuvastada, millest need kaetakse ja millise eelarve järgi üldse ettevõtet juhitakse?

“Säästlikum” lahendus osutus 2 korda kallimaks

Vallavara lõpetas puhastusteenuse sisseostmise ja palkas selle asemel oma töötajad. Revisjoni arvutuse järgi kasvas aastane kulu seniselt ligikaudu 12 700 eurolt umbes 26 500 euroni. See tähendab ligikaudu 13 000 euro võrra suuremat aastakulu. Kallim lahendus võib olla põhjendatud, kui see annab parema tulemuse. Revisjonile aga majanduslikku analüüsi ega mõõdetavaid tulemusi, mis suuremat püsikulu põhjendaksid, ei esitatud.

Kes otsustas?

Üks tõsisemaid probleeme puudutab aga otsustamist ennast. 2025. a oktoobrist kuni 2026. a maini ei olnud vormistatud eraldiseisvaid osaniku ega juhatuse otsuseid. Revisjonil polnud seetõttu võimalik üheselt tuvastada, kas otsuseid tegi vallavalitsus osanikuna või vallavanem üksinda osaniku esindajana.

Vallale kuuluvas ettevõttes, kus liiguvad sajad tuhanded ja miljonid eurod avalikku raha, ei ole mitmete oluliste otsuste puhul tagantjärele üheselt jälgitav: kes otsustas, mida otsustati ja mille alusel otsustati. Revisjonikomisjon nimetas seda kõrgeks juhtimisriskiks.

Probleemid rendipindade korralduses

Meistritemaja rendipindade hinnad ja kõrvalkulude arvestus erinesid rentnike lõikes, kuid revisjonile ei esitatud kirjalikku hinnastamise metoodikat, mistõttu polnud võimalik selgitada, mille alusel määratakse mõnele rentnikule soodustingimused ja kes sel juhul reaalse kulu kinni maksab. Samuti ei olnud võimalik hinnata, kas kõigil võimalikel huvilistel oli võrdne võimalus rendipinda saada, kuna asja otsustas juhatuse liige üksi. Avaliku vara kasutusse andmisel ei piisa sellest, et hind või rentnik on kellegi hinnangul sobiv. Valiku põhimõtted peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad.

Vallavalitsus ei saa olla oma ettevõttes kõrvalseisja

Vallavara igapäevase juhtimise eest vastutab juhatus, kuid vastutus ei lõpe juhatuse liikme ukse taga. Ettevõtte omanik on Põltsamaa vald ning osaniku õigusi teostab vallavalitsus. Kus oli kogu selle aja omaniku järelevalve? Mida teadis vallavalitsus Vallavara eelarvest, suurenenud püsikuludest ja investeerimiskohustustest? Kas vallavalitsus küsis enne kohustuste võtmist, kust tuleb nende katteks raha?

Kui omanik usaldab ühele juhatuse liikmele valla vara ja miljonitesse eurodesse ulatuvad investeeringud, peab ta ka teadma, milliseid kohustusi ettevõte võtab, kust tuleb nende katteks raha ja kas otsused vastavad seadustele.

Volikogu andis vallavalitsusele konkreetsed tähtajad

27. augustil kinnitas Põltsamaa Vallavolikogu revisjonikomisjoni kontrolli tulemused üksmeelselt. Siinkohal tunnustus selle eest ka volikogu koalitsioonile.

Hiljemalt 15. oktoobriks 2026 peab vallavalitsus kontrollima Vallavara 2026. aastal võetud investeerimiskohustuste ja suurenenud püsikulude tegelikke ning kavandatud rahastamisallikaid.
Hiljemalt 31. jaanuariks 2027 tuleb volikogule anda ülevaade, mida on kontrollaktis toodud puuduste kõrvaldamiseks reaalselt tehtud.

Kõige selle juures vajab vastust ka laiem küsimus: Kuidas sai vallale kuuluvas ettevõttes selline olukord üldse tekkida ja kas selle eest võetakse ka vastutus?

Põltsamaa inimesed väärivad enamat kui kinnitust, et ettevõtte juhti usaldatakse. Avaliku raha kasutamisel peab olema võimalik dokumentidega tõendada, kes otsustas, miks otsustati, kas järgiti seadust ja kust tuleb raha.

Üks on aga selge – Põltsamaa Vallavara OÜ vajab kiiremas korras pädevat juhtimiskompetentsi, kontrolli, läbipaistvat asjaajamist ja vastutuse võtmist.

Valimisliit Ühine Põltsamaa Vald

Revisjonikomisjoni dokumentidega saad tutvuda siin:

Revisjonikomisjoni tulemuste kinnitamine 27. augustil toimunud Põltsamaa Vallavolikogu istungil, revisjonikomisjoni esimehe Sigrid Maansoo ettekanne: https://youtu.be/KFjAyxWjCkk?t=3394