Kuigi valimised on möödas ning uued volikogude koosseisud on tööle asunud, on Põltsamaa volikogu istungid jätkuvalt pingetest laetud.
KRISTI KLAOS,
Põltsamaa vallavolikogu liige, Jõgeva abivallavanem
Justiits- ja Digiministeeriumi tähelepanu juhtimise järel viidi nüüd enamike volikogu komisjonide moodustamine lõpuks seadusega kooskõlla. Selle eest tuleb tunnustada volikogu esimeest, et esmased seadusega vastuollu minemised said parandatud. Algus oli konarlik, kuid nüüd võiks eeldada, et fookus liigub tulevikule. Paraku see nii ei ole.
Selle asemel, et näidata, millised on uue võimuliidu suured ideed ja teod, jätkab vallavanem valimiste eel alustatuga. Jätkub teiste mahategemine ja lõputu süüdistamine.
Viimaste aastate investeeringud
Veebruari volikogu istungil kõlas vallavanema poolt korduvalt kriitika eelmise perioodi finantsjuhtimisest. Probleemide põhjusena nimetas ta „investeeringuid”. Küsimusele, et millised konkreetsed otsused on olnud ekslikud või millest oleks tulnud loobuda, sellele korduvale küsimusele ei ole seni selget vastust kuulnud.
Ühe etteheitena paljudest kõlas, et 2025. aastal kasutati investeeringuteks ligi miljon eurot nn vabu vahendeid. Tõsi, varasemalt juhiti finantse põhimõttel, mille kohaselt võeti laenu välja vajaduspõhiselt ja vastavalt rahavoogudele, et vältida põhjendamatuid intressi- ja laenukulusid. Paralleel kodusest majapidamisest: kui kontol on 50 000 eurot oma vahendeid ja ees seisab korteri remont, kas on mõistlik kasutada esmalt olemasolevat raha või võtta kohe remondilaen kogu mahus välja ja hakata pangale intresse maksma?
Viimase nelja aasta jooksul on Põltsamaa vallas tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Valminud on kaks uut lasteaeda, renoveeritud õppehooneid, varemetest on taastatud Põltsamaa loss ning uuendatud on valla avalikku ruumi. Ehitamisel on eakate teenusmaja ning Kuningamäe kompleks koos ujulaga on saanud 4 miljonit eurot investeeringutoetust jpm.
Kas tõesti on olnud tegemist vastutustundetu „pidevate jõuludega“, nagu viimasel istungil kõlas? Julgen väita, et need on olnud olulised elukeskkonda parandavad otsused, mis on tehtud volikogu üksmeeles ja mõeldes meie valla elanikele. Otsuste taga olid ka need volikogu liikmed, kes täna vallavanema etteheidetele miskipärast kaasa noogutavad. Investeeringute ajastamisel on kasutatud soodsaid turutingimusi ning maksimaalselt kaasatud toetusi. Peale suuri investeeringuid on igati tavapärane, et mõned aastad on investeeringute osas tagasihoidlikumad, sest ära on tehtud palju.
Tegelik võrdlus Jõgevaga
Taavi Aas, kes varem juhtis Jõgeva valda, on korduvalt rõhutanud, et „Jõgeva valla finantsid said tema juhtimisel korda tehtud ning uutel juhtidel on seal nüüd hea toimetada“.
Lähemal vaatlusel on see hinnang siiski ilustatud. Nn „korda tegemine“ tähendas laenupuhkuse võtmist, millega peatati laenumaksed ehk pikendati laenude tagasimakseperioodi. Tegelikult tähendab see elamist tuleviku arvelt, sest intressikulu kokkuvõttes suureneb.
Tema juhtimisel Jõgeva vallas sisulisi reforme ellu ei viidud, välja arvatud katse viia valla majandustegevused valla ettevõtte Enveko OÜ alla. Tegemist oli sammuga, mille tagajärjed on tänaseks osutunud väga problemaatiliseks ja on põhjustanud vallale reaalse rahalise kahju sadade tuhandete eurode ulatuses. Nende otsuste tagajärgedega tuleb tegeleda veel pikema aja jooksul. Seega on õigustatud küsimus – kus täpselt väljendub väidetav „korda tehtud“ finantsseis ja kes vastutab tehtud otsuste tagajärgede eest?
Oluline on rõhutada, et Jõgeva ja Põltsamaa valdade laenukoormused on suurusjärgult võrreldavad. Erinevus seisneb selles, et Põltsamaal on finantse juhitud selliselt, et meie elukeskkonda ja taristusse on tehtud mahukaid investeeringuid ja ellu viidud pikaajalise mõjuga ümberkorraldused, näiteks muudetud mitmed hooned energiatõhusaks, vähendatud alakasutatud hoonete hulka ja tehtud sisulised reformid haridusvõrgus ning majandusvaldkonnas. Nende tulemusel on vähenenud püsikulud ja jätkuvalt tagatud teenuste kättesaadavus.
Vastutuse võtmise aeg
Demokraatias on tavapärane, et opositsioon kritiseerib võimu. Põltsamaal on olukord vastupidine – koalitsioon otsib jätkuvalt vigu opositsiooni saavutuste hulgast. Ainult minevikus sorimine ei asenda tulevikuplaani.
Teen üleskutse, et kui võimule on trügitud ja ametisse asutud, tuleb võtta ka juhtimise vastutus. Põltsamaa vallavanem on ametis olnud ligi aasta, aga milline on tema suurem visioon peale võimul olemise ja tehtu kritiseerimise?
Lisaks juhtimise vastutusele eeldame vallavanemalt ka lugupidavat ja viisakat suhtumist kõigi volikogu liikmete suhtes ja seda sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest. Erinevad arvamused on demokraatia loomulik osa, kuid vastastikune austus peab jääma. See on elementaarne, mida kõik Põltsamaa valla elanikud oma vallajuhilt ootavad.
Arvamuslugu ilmus Jõgeva maakonna ajalehes Vooremaa 27.02.2026.