- Me pole kunagi olnud hiigeltuulikute poolt.
- Me oleme nende vastu siiani – kuid ometi jäime 19.08.25 volikogu hääletusel enamuses erapooletuks.
- Miks?
Taavi Aas suutis viimasel volikogu istungil (18.09.25) sooritada uskumatu juriidilise fopaa ja väita, et Eesti õigusruumis erapooletuks jäämine enam ei kehti. Ta kuulutas korduvalt, et kes jäi hääletamisel erapooletuks, see järelikult toetab tuulikuid.
Seda väidet on raske kommenteeridagi.
Ülejäänutele selgitame meelsasti, miks me erapooletuks jäime:
1) Punkt A ehk 2021:
Eestis on ettevõtlusvabadus. Kui keegi soovib midagi kuskil arendama hakata, ei saa talle seda plaani keelata, kui idee pole seadusega vastuolus. Olgu see graanulivabrik, piiritusetehas või tuulepark.
Tuulikute arendajad esitasid oma soovi meie valda tuulikuid ehitada novembris 2021 (kui vallavanemaks oli A. Vään). Toonane vallavõim võttis taotluse menetlusse ja detsembris (nüüd juba uue koosseisu ajal) algatas volikogu vastava sisuga eriplaneeringu. Ühehäälselt, kõik olid poolt, ka tänased vastased.
Tagantjärele tark olles, ei osanud tulevaste tuulikute kõrgust oletada mitte keegi.
Kui üldse keegi seda võis teada, siis tänane vallavanem, kes oli suurte riiklike arenduste algatamise ajal selle valdkonna ministriks ja avalikult kuulutas, et riik peab võimaldama “kõrgemate tuuleparkide ehitamist”. (Riik ostab uued radarid, et Kirde-Eestisse saaks rajada tuuleparke | Majandus | ERR)
2) Punkt B ehk ca 2027/28:
Järgmisena näeb seadus ette, et punktist A alanud protsess peab jõudma punkti B. See tähendab, et planeeringumenetlus peab läbima kõik planeerimisseaduses nõutud etapid (uuringud jms). Pärast seda, kui planeeringulahendus on valminud, saab vald otsustada: kas öelda “jah”, öelda ”ei” või kui asja vastu on avalik huvi, siis panna see rahvahääletusele.
Sellise protsessi korral oleks kohtusse kaebamise riskid maandatud minimaalseks.
Eeltoodud loogikat on kinnitanud erinevad juriidilised instantsid.
3) Katkestus punktide A ja B vahel ehk 2025:
2025. a. augustis otsustas volikogu eriplaneeringu lõpetada. Kuna protsess katkestati A ja B vahel ehk enne punkti B, siis said arendajad õiguse kaevata see otsus kohtusse. Täna teame, et seda kahjuks ka tehakse.
Mida see kõik omakorda kaasa toob, me parem ei hakka oletama. Kogemus puudub.
MÕNED TÄHELEPANEKUD
1) Meie. Kogu tuulikute areng sattus meie koalitsiooni valitsusajale, ning ilmselt me ei suutnud piisavalt selgelt kommunikeerida protsessi loogikat punktist A punktini B.
Püüdsime küll selgitada, et seadus kohustab andma arendajale võimaluse oma uuringud lõpule viia, et punkti B jõuda.
Avalikkusele jäi aga paraku mulje, nagu vallavõim ise väga neid tuulikuid tahaks ja et nii kui arendaja punkti B jõuab, tähendab see automaatselt tuulikute püstitama hakkamist.
2) Tänane vallavõim. Oleme veendunud, et tuulikute teemal kannapöörde teinud poliitikud teavad samuti väga hästi seaduse loogikat. Ka nemad teadsid, et seaduse järgi on arendajatel õigus rahulikult jõuda punkti B, kust edasine oleks olnud nagunii valla enda lõpliku valiku koht: jah, ei või rahvahääletusest tulenev otsus.
3) On ette heidetud mõnede kohalike otsustajate isiklikku huvi tuulikutega seoses, s.t talumistasude saamise võimalusega. See seik ei ole kindlasti määrav, kuna neid, kelle maadele tuulikuid planeeriti, on nii endise kui praeguse võimu eesotsas.
4) Miks jäid meie Valimisliidu liikmed volikogu tuulikuhääletusel valdavalt erapooletuks (üks meist oli poolt)?
Selle pärast, et protsessi katkestus selles punktis (A ja B vahel) ei olnud seaduslik. Me pidasime õigeks planeering lõpuni menetleda, punktini B, et alles pärast seda – vastavalt seadusele – otsustada, kas konkreetne valminud lahendus koos kaasnevate mõjudega on kõikidele osapooltele sobiv.
