Viimasel ajal on Põltsamaa Vallavara OÜ ümber kujunenud palju arutelusid ja vastakaid seisukohti. Mitmed tänased poliitikud on seda nimetanud koguni meie valla „usu sõjaks“. Et arusaamad ei jääks oletuste tasandile, tasub vaadata lähemalt, milline on olnud Põltsamaa Vallavara tegelik roll, kuidas see on kujunenud ja kuidas see ettevõte töötab. Käesolev ülevaade avab ettevõtte senini toiminud majandamismudelit, peamisi tegevussuundi ning selgitab, kuidas Vallavara on panustanud Põltsamaa valla arengu ja avalike teenuste tagamisse.
Põltsamaa Vallavara OÜ asutati 1997. aastal, kuid valla suurimaks arendusettevõteks on ta kasvanud omavalitsuste ühinemisjärgsel perioodil. Eduka kasvustrateegia taga on Põltsamaa vallavolikogu otsused (tänaseks juba üle 20 erineva), mis on selle aja jooksul samm-sammult kujundanud asutuse majandamismudelit ja tegevussuundi.
Valla konsolideerimisgruppi kuuluva Vallavara põhikirjaliseks eesmärgiks on tagada Põltsamaa valla elu-, külastus- ja ettevõtluskeskkonna areng ja efektiivne majandustegevus. Alates 2020. aastast arendab ja haldab ettevõte ka Põltsamaa lossikompleksi ja muuseumi. Enne seda tegutses lossis kaks valla asutust (muuseum ja sihtasutus), mis ei olnud hea sümbioos sellise kompleksi haldamiseks. Seetõttu ühendatigi läbi volikogu otsuste mõlema igapäevatöö ühe juhtimise alla.
Põltsamaa Vallavara tegevuskulude eelarve (tööjõu- ja majanduskulud ilma investeeringuteta) on täna ca 500 000 eurot aastas. Viimase 6 aastaga on ettevõte tublisti valla tegevustoetuse osakaalu vähendanud. Kahel viimasel aastal on suudetud katta juba ca 40% personalikuludest ja ca 90% majandamiskuludest omatuludega ja projektitoetustega.
- Vallalt küsitav tegevustoetus on ca 250 000 eurot, mis moodustab valla üldeelarvest vaid ca 1%. Seega ei ole alust süüdistustel, justkui oleks ettevõte valla rahakotile üheks suurimaks kuluallikaks.
- Pigem vastupidi – valla asutustele makstavate tegevustoetuste pingerivis on Vallavara summa kõige väiksem.
Ühtlasi tuleb meeles pidada, et ettevõte panustab läbi taristuarenduste valla elukeskkonda ja teenuste tagamisse (hooned ja rajatised haridus-, spordi-, kultuuri-, sotsiaal jm teenusteks) ning turismiedendusse (sotsiaalmajandusliku mõju).
Omavalitsuste ühinemisjärgselt ehk viimase 8 aasta elluviidud projektide maht on kokku ca 20 milj eurot, mis hõlmab ca 45+ projekti.
- Tänu ettevõtte käibemaksukohuslusele on vald sellega võitnud enam kui 3 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ning lisaks ajatanud 20 aasta peale käibemaksu 1 miljonit eurot.
Põltsamaa näide kui osa laiemast praktikast
Viimase 6 aasta jooksul on Vallavara majandamismudeliga tutvumas käinud enam kui 10 omavalitsuse esindajad, et kuulata kogemusi ja näha suuremahuliste investeeringuprojektide elluviimise reaalseid tulemusi. Põltsamaa positiivne praktika on motiveerinud nii mitmedki omavalitsusi alustama kinnisvara investeeringute elluviimist läbi nn arenduskeha. Samas ei ole selles mudelis ka midagi erandlikku. Sarnaselt teostavad avalikule sektorile vajalikke ehitusinvesteeringuid ka näiteks Riigi Kinnisvara AS, Raadi Sihtasutus jt, valmimisel renditakse objektid riigile või kohalikule omavalitsusele.
Erinevus teistest valla asutustest
Kolm peamist tegevussuunda:
- muuseumi ja lossikompleksi turismiteenuste ja -toodete arendamine ja müük ning piirkonna turundamine ja vastav koostöö;
- Kuningamäel materjalide vastuvõtt, radade hooldus ja kompleksi arendus;
- valla suuremahuliste arendusprojektide elluviimine.
Käibemaksukohuslus. Erinevalt valla allasutustest osutab valla omandis olev äriühing aktiivselt tasulisi teenuseid ja tegeleb majandustegevusega(nt investeeringuobjektide arendus ja ehitus, külastusteenuste ja meenete müük, ruumide ja kinnisvara rent jne).
Kuluefektiivsem majandustegevus. Käibemaksukohustus võimaldab ettevõttel sisendkäibemaksu oma ostudelt ja investeeringutelt tagasi arvestada (positiivne mõju kogu valla tähenduses).
Muuseum (vastavalt põhikirjale eraldiseisev valdkond) ei taotle majanduslikku kasumit.Mäluasutus on üldsusele avatud eesmärgiga koguda, säilitada, uurida ning vahendada Põltsamaa valla inimeste ja nende elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.
Kõnekaid fakte (2020-2025)
- Muinsuskaitseameti toetusmeetmete abil on viimase 6 aasta jooksul viidud ellu ca 370 000 euro väärtuses konserveerimisprojekte.
- Lossi aastaringselt kasutatav näituste jm sisutegevuste pind kasvas aastatel 2020–2023 ca 1500m2-ni.
- Muuseumi üldine külastatavus ja haridusprogrammide maht on kasvanud 80%.
- Läbi on viidud 83+ riigihanget ja 50+ väikehanget.
- Ettevõte haldab 3 kodulehte ja 6 sotsiaalmeediakanalit.
- Muuseumipoe tarbeks on arendatud enam kui 50 uut kohaloolist meenet.
- Alates valdade ühinemisest, kui Vallavara käive ja arendusmahud hüppeliselt kasvama hakkasid, on ettevõtte juhatus alati olnud mitmeliikmeline, st majandamisotsustesse on kaasatud vähemalt kaks või enam juhatuse liiget. Valla jaoks nii suurt finantsilist mõju omava ettevõtte puhul ei oleks väiksem läbipaistvus mõeldavgi. (Tänase vallavõimu otsuste tulemusel on alates 14.10.2025 Vallavara juhatus aga üheliikmeline ehk ainuisikuline, mis on ettevõtte ajaloos ebatavaline ning ei ole kindlasti adekvaatne viis nii kompleksse ettevõtte majandustegevuse läbipaistvuse tagamiseks.)
Tagasiside teiste piirkondade arendajatelt
Tegemist on Eesti avaliku sektori asutuste maastikul absoluutselt erilise nähtusega, mis koondab ühe juhtimise alla käibemaksulised valla investeeringuprojektid, turismiedenduse, sihtkoha arenduse, ehitustegevuse ja kinnisvara rendi ning selle kõige kõrval kasumit mitte taotleva muuseumivaldkonna, mistõttu on Vallavaraga käidud tutvumas nii kaugemalt kui lähemalt. Seejuures on enim pälvinud tähelepanu:
- suuremahuliste investeeringute juhtimine ja elluviimine (hanked, projektitaotluste kirjutamine, projektide koordineerimine) väga vähese tööjõukuluga;
- optimeeritud ja kulusäästlik majandamine (nt oma ehitusmeeskond);
- maksimaalne projektirahastuse seire ja kõikide võimaluste kasutamine valla arengu hüvanguks;
- tavalisest keerukamad ja töömahukamad hankeprotsessid (ettevõte eelistab mitmeetapilisi menetlusi, kus esmalt valitakse välja lahendus (nt arhitektuur, ruumiplaan vms) ning alles seejärel viiakse läbi läbirääkimistega hanked, et tagada rahastusvahendite kasutamisel maksimaalse tulemus; see viis on tänases projektimaailmas pigem erandlik kui igapäevane;
- ettevõtte kiire kasv ja sünergia valla arengu strateegilise planeerimisega;
- erasektori partnerite aktiivne kaasamine valla arendamisse.
Vallavara mitmekülgne majandamismudel teenib valla arengut
Tegevussuunad
LOSSI KÜLASTUSKESKKOND – TURISMITEENUSED, MUUSEUM, RENTNIKUD
VALLA INVESTEERINGUPROJEKTIDE ELLUVIIMINE JA HALDAMINE
EHITUSTEGEVUS
KUNINGAMÄE PUHKEALA JA SPORDIKOMPLEKSI HALDUS JA ARENDUS
ROOSISAAR, TURUTÄNAVA MÜÜGIALA, KALLASRADA, JÕEÄÄRNE UJUMISALA
DIGIEKRAANIDE HALDUS
VALLA TURISMITÖÖ KOORDINEERIMINE JA PIIRKONNA BRÄNDIMINE
Suurimad elluviidud investeeringuprojektid perioodil 2020-2025
✅ Kamari WPark
✅ Kuningamäe puhkeala arendamine: tervise- ja suusarajad ning mäenõlvad
✅ Valla tänavavalgustuse taristu uuendamine
✅ Põltsamaa Valla Lasteaed
✅ Põltsamaa lossikompleksi külastuskeskkonna arendus: väravahoone ja konvendihoone kasutuselevõtt, näitusepindade arendus, ringmüüride konserveerimine.
✅ Põltsamaa linnaruumi arendusetapid: Roosisaar, Turutänav, ujumisala ja kallasrada
✅ Esku Lasteaed-Kogukonnamaja
✅ Puurmani bussijaam
✅ Varasemal perioodil (kuni 2019) mitmed ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojektid
